Turvaline e-pood. Kohaletoimetamine 2-3 tööpäeva. Tasuta saatmine, tasuta tagastus 14 päeva jooksul. 2 aastat garantiid!

Naiste lood. Kunstnik Anna Litvinova

Rollid elus: maalikunstnik, ema, sõber, modell, andja, tütar, oma mulli ja hetkede looja.

„Mina olen pigem olnud selline omas mullis olija. Loon ise endale värvilise, kireva, rõõmsa mulli ja siis elangi selles ilusas maailmas. Loon hetki. See võib olla ongi minu elu moto – luua unustamatuid hetki nii endale kui ka teistele!“

Foto: Frederick Merilo

Annat ja tema loomingut oleme teadnud ja imetlenud aastaid ja nüüd avanes meile võimalus teda ka pisut lähemalt tundma õppida.

Ja teate, mis me leidsime – tema suurepärased maalid ja kaunis, eksootiline välimus on ainult väike osa temast, mida imetleda. Tema elufilosoofia, vaat see on midagi sellist, millest igaühel meist on midagi õppida.

Kui ükskõik kellel teist satub ühel päeval siht silme ees hägustuma, kaduma usk elu ilusse ja iseendasse takkapihta, siis... tule loe uuesti, mida Anna meile rääkis. Meie igal juhul täpselt nii teha plaanimegi.

Anna, kui keegi veel meie blogi lugejatest Sind ei tunne, siis kuidas ennast kirjeldaksid?

Mida on oluline Sinu kohta teada?


Raske on leida seda õiget algust, keeruline ennast kirjeldada... Elu liigub hirmsa tempoga ja me kõigest väest katsume igal pool kohal olla, kõike kogeda, kõike näha ja veel sellele hinnanguid anda. Kõige selle keskel, kui tihti me üldse ennast analüüsime, ennast „üle vaatame”, meelde tuletame, et mina olen ka olemas? Kui tihti üle vaatame oma vajadusi, soove, unistusi selleks, et osata päriselt vastata – vaat, mina olen selline...

Mina olen pigem olnud selline omas mullis olija. Loon ise endale värvilise, kireva, rõõmsa mulli ja siis elangi selles ilusas maailmas. Loon seda mulli iseendale maailma maalides, otseses mõttes, paberile, lõuendile. Loon seda mulli luues inspireeriva kodu, kus kõik seinad toetavad ja toidavad ilu ja esteetikaga. Või loon hetki, kas siis ainult iseendale või endale koos laste ja sõpradega. Selliseid, mis ei unune kiiresti. Just eile kirjeldas mu noorem, 15aastane poeg tuttavatele minu sünnipäevi: „Teate, need on sellised unustamatud…“. See võib olla ongi minu elu moto – luua unustamatuid hetki nii endale kui ka teistele!

Foto: Jüri Erm

Mul on veel üks moto – päev peab olema ilus ja äge eelkõige iseendale! Isegi siis, kui toimetan päeva otsa üksinda kodus, kannan ägedaid kõrvarõngaid ja ilusaid riideid. Võin valmistada endale piduliku õhtusöögi, katta laua vaid endale, küünalde, lemmikserviisiga. Võin vabalt panna lemmikmuusika mängima ja kodus üksinda tantsida. Naudin hetke ja loon endale energia, mis drive’ib, toidab tervet päeva ja nakatab ka teisi.

Suvel võin päev läbi rattaga kruiisida, naeratus näol ja lihtsalt vaadata, mis elu linn elab. Ma ei loo endale piire, ei sea norme ja usaldan sisetunnet. Kuulates eelkõige iseennast.

Jagamine on ka mu üks energia allikatest. Jah, just, mitte saamine, vaid andmine. Vahel viskangi nalja, et nimi on mul juba selline, et justkui peaks andma – Anna.

Ja üks põhimõte on mul veel. Kui jagada, siis otse, mitte Facebooki, mitte Instagrammi kaudu. Otsest kontakti inimestega ei asenda miski ja minu meelest kõik, mida või keda elu su teele veeretab, see juhtub põhjusega, sellel on tähendus.


Mis on need elu keerdkäigud, mis Sind on inimesena kõige rohkem mõjutanud, Sind vorminud selleks, kes Sa oled?


Ma alustan oma emast. Ta on suurepärane kunstnik, erialalt moekunstnik, aga professioonina õpetas hoopis joonistamist Vera Muhhina nimelises kõrgkoolis Peterburis. Ta on üle 30 aasta Eestis toimetanud raamatute illustraatori ja kunstipedagoogina.

Ema pani aluse paljudele asjadele mu elus. Kõigepealt muidugi andis elu. Aga tõi sinna kohe ka moe, esteetika, kunsti. Tõi looduse, sest ema on mul suur metsa-, taime- ja seeneteadja. Ema andis mulle tempramendi, rõõmsa ellusuhtumise.

Teiseks minu mõjutajaks on kindlasti Peterburi taust, elasin ju oma esimesed 10 eluaastat seal. Kuigi olin laps, graveeris see aeg mu mällu palju asju… Käigud ema ülikooli, suurde ja uhkesse ajaloolisesse hoonesse. Peterburi hiilgava arhitektuuri, muuseumid. Ermitaaž oli kui mu teine lasteaed. Juba tol ajal tegin seal sketše skulptuuridest, antiikvaasidest ja millegi pärast ka ratsarüüdest. See on mul hästi selgelt meeles.

Peterburi kirevad ja eksootilised turud, kus võis kohata nii palju erinevaid rahvuseid. Need turud arendasid minu maitseid: eksootilised maiustused Kesk-Aasiast, puuviljad, millest tol ajal Eestis ei teadnud inimesed midagi. Võib olla minu armastusel eksootika vastu on juured ka seal, „sisse söödud“ lapsepõlves.

Ja nüüd jõuan kõige tähtsama mõjutajani mu elus – minu armastuseni Maroko vastu. Tegin sinna üle 15 loomereisi, maalisin, avastasin maad ja kultuuri ja samal ajal uurisin ja avastasin ennast. Paljud ei mõistnud, miks ma kipun samasse kohta tagasi. Aga mina teadsin – lähen kohtuma selle Annaga, kes mulle meeldib, kes pakatab energiast, kellel on kõik meeled lahti, kes hingab täie rinnaga kõike, mida sellel maal on mulle anda.

Ja ma andsin alati vastu ka, näitasin rõõmuga oma kunsti, araabia rahvas on suur kunstiarmastaja. Suhtlesin kohalikega nii palju kui sain oma 2. klassi tasemel prantsuse keele ja üliväikese araabia keele pagasiga. Tegelesin palju kohalike lastega, õpetasin neid maalima ja liivaskulptuure tegema.

See headus ja lahkus, mida ma Marokos olen kogenud, ei lähe mul kunagi meelest… Kuidas kõik seal  toetab sinu olemist ja olemust, annab su tiibadesse rohkem loomingulisust kui suudad ettegi kujutada... See maa alati üllatas mind ja avas ka minu enda sees uued tahud. Mu elu sai palju avaram, rikkama värvipaletiga ja karismat tuli hulgi juurde. Ma ei tea, kes ma oleksin ilma Maroko armastuseta.

Ka tantsumaailm on mulle alati olnud inspiratsiooniks. Olen palju tantsuga seotud olnud, mind on alati huvitanud lõunamaadest pärit tantsud – latino, tango, salsa. Kuumade rütmide kõlades hakkavad mu õlg ja puus kohe liikuma! Võib olla mõne oma eelmistest eludest ma veetsingi lõunamaades?

Meie tajume Sind väga inspireeriva, julge, vaba naisena. Kas Sa kohtad sellist “peeglit” tihti?

Kui ise peeglisse vaatad, kas näed sama pilti?


Ma peatun kohe teemal loomus, ehk sellel kes ja mis me tegelikult oleme. Paljude jaoks on iseloom ja loomus üks ja sama asi, minu jaoks need on kaks täiesti erinevat teemat. Loomus on minu jaoks alati olnud kõige võti, ma jään sellele alati truuks. Mind kohati peetakse valjuhäälseks, liigagi intensiivselt kätega žestikuleerivaks, liiga rõõmsaks või impulsiivseks, liiga kirevaks nii maalidel kui riietuses.

Olen proovinud ennast vaos hoida, aga ei, see pole mina. Ma jään füüsiliselt haigeks, kui hakkan ennast raamidesse panema, see ei sobi minu loomusega! Ja nii lihtne see minu jaoks ongi – saa aru kes sa oled ja hoia seda, kasuta seda oma relvana! Pigem eristu, kui ole mass! Ole nii, nagu loodus on sind loonud ja ära võitle sellega. Olen teadlikult vältinud kopeerimist, kõiges. Juba ülikooli ajal kui anti ülesanne kopeerida teist kunstnikku, ma ei läinud tundi kohale. Kartsin, et äkki mul jääb teisest kunstnkust midagi külge. Tahtsin olla vaid omas mahlas ja areneda oma kogemuste põhjal ja loomulikult.

Kui jääd endale truuks, ei karda erineda, naudid ennast kõige rohkem ja seda tajuvad ka teised. Kõigile ei saa meeldida ja polegi vaja. Sinu loomus on nagu sinu salakoodeks ja inimesed, kes sellele reageerivad, need ongi “sinu inimesed”.

Minu ümber on alati palju ilusaid hingi, elu on ikka väga helde mu vastu. Aga võib olla on see minu suhtumine ellu ja minu hoiak, mis meelitavad neid inimesi minu teele. Naerata ja sulle naeratatakse vastu! Kuigi Eestis ei pruugi see alati toimida... :), aga ma siiski jään ISEENDAKS!


Mis on olnud Sinu elu kõige suuremad väljakutsed? Mis on Sinu viis nendega toime tulemiseks?


Ma arvan, et mu suurim väljakutse oli, on ja saab olema – iseendaks jäämine. Jah, just. Nii kummaline kui see ka eelneva jutu põhjal ei tundu. Keskkond ja ühiskond püüab sind alati muuta, mõjutada ja eksitada. Tahan alati kahe leegiga põleda, säriseva energiaga luua ja kõike teistega jagada. Tahan, et elu ei tõttaks mu leeke kustutama. Laske mul olla mina ise ja ma üllatan teid!

Natuke välimusest ka. Kas välimus võib olla heas mõttes relv? 

Ja mida saavad teha naised, kes arvavad, et loodus ei ole neid liiga heldelt “relvastanud”?


Välimus tuleb sõnast "väline". Mina ammu juba ei otsi inimestes välist ilu, mind paelub pigem sisemine energia, inimene kui tervik, ta ellusuhtumine. Olen paljusid sõbrannasid alati toetanud, kes ei olnud oma välimusega justkui väga rahul. Kinnitasin neile, et nende tugevus on sära silmades, super hea tuju, ilus keelekasutus, intelligentsus ja oskus olla. Seda ei kaalu tühi väline ilu kunagi üle!

Ka inimesi joonistades olen tähele pannud, et lihtsalt ilusa välimusega inimest ei ole üldse nii huvitav joonistada, kui kaevata tema hinges ja muukida lahti ta tuuma. Olen pisut psühholoog, maalides pean inimese kestast läbi nägema, tunnetama kellega tegu on, alles siis tuleb põnev tulemus ja protsess pakub huvi ka mulle kui kunstnikule. Üks proua, keda kunagi portreteerisin ütles, et ma näen rohkem, kui ta tahab vaatajale näidata. See oli minu jaoks suurim kompliment.

Kui minu enda välimusest rääkida, on see vahel tulnud kasuks, vahel aga kindlasti mitte. Ka kunstimaailmas vaadati kergelt kritiilise pilguga, et kunstnikutöö kõrval jõudsin modellitööd teha (tänaseks juba 28 aastat!). Või vaadati, et olen liig sätitud riietega. Maalikunstnik varem justkui ei tohtinud kena välja näha ja olla peen, puhas ja stiilne. Aga minu eeskuju ju oli moekunstnikust ema.

Ka ehetega on meil peres omaette suhe. Ema armastas ja armastab siiani ehteid. Vahel ostis ta suure ja silmatorkava ehte ja lausus – kannan kasvõi korra, ta nii meeldib mulle! See lause mõjutab ka minu ehteoste. Ehe ei pea olema alati praktiline, see võib mängida tähtsat rolli su riietuses, siduda kõik elemendid. Võib lisada stiili, toetada tervikut, võib lausa kogu mängu dikteerida, eriti kui räägime näiteks idamaistest või aafrika ehetest, mida ka minu suurtes ehtekarpides leidub. Näiteks üks väga suur india siidist ehe ootab alles kandmist, soetasin selle ühes disainigaleriis hoopis Hispaanias 3 aastat tagasi. Igal ehel oma aeg, ma ei kiirusta kohe seda kandma, aga tean, et see aeg tuleb.

Nagu ikka, kõik kohtumised ei ole juhus, kõigel on tähendus, ka ehetel.

 

Loomulikult palusime Annal valida ja soovitada ka lemmikuid ehteid Wildwomani valikust.

 


Anna juhatas valikud sisse nii:


Mulle alati meeldinud pigem suured ja väljapaistvad ehted, kuigi ajaga eelistused muutuvad ja oma sõna võib sekka öelda ka keha. Minul näiteks juhtus suurte kaelakeedega nii, et mu keha enam ei taha raskust kaelas ja ongi kõik.

Ka kätel ei kanna ma enam nii suuri käevõrusid nagu enne. Enne olid mul käed nagu Aafrika naistel kuni küünarnukkideni kaetud käevõrudega, selliste võrude kollektsioon mu kodus on endiselt suur. Kui vaja maskeraadile minna või stiilipeole, siis minu kogust leiab iga stiili juurde ehteid ja suurtes kogustes! Minu ehtel on alati minu jaoks tähendus, pea igal neist on oma lugu. Ma ei lähe kunagi ehet otsima, ta tuleb ise minu juurde.

 

Anna Litvinova Wildwomani ehtelemmikud

 

 

Erinevate kivide ja kullaga käevõru

See käevõru jätab suure ja vägeva mulje, samas on ta kaalult üsna kerge ja käe peal mugav. Erinevate kivide kasutus selles teeb ta väga maaliliseks ja nii on teda kerge kõikide outfit’idega sobitada. Ka kulla ja hõbeda segu meeldib mulle, muudab ehte kameeleoniks. Kui lisada komplekti hõbedased kõrvarõngad, on üks meeleolu, kui kuldsed, hoopis teine.



Pärliga asümmeetrilised kõrvarõngad

Nende kõrvarõngaste puhul meeldib mulle asümmeetria. Varem ma ei olnud suur asümmeetriliste kõrvarõngaste fänn, aga nüüd poisipead kandes meeldivad nad väga. Mulle meeldib nende geomeetriline vorm, millele pärl lisab pehmust, maandab rangust. Need kõrvarõngad võivad olla nii igapäeva ehe kui ka teatud peene riietuse väga elegantne ja väärikas lisa. Vaoshoitud, aga sisuga.

 

Peridoodiga kõrvarõngad

Need kõrvarõngad üllatasid mind. Ma ei oleks arvanud, et mulle võiks sellised justkui kergelt nikerdatud ehted sobida. Esmamuljelt oli seal kõike palju ja väiksel pinnal. Aga peale kõrva panekut said neist pea lemmikud. Uskumatu, kui kuninglikult nad mõjusid, kuidas tõid peenelt esile nüansse minu enda välimuses. Igal juhul see kogemus taas julgustab proovida täiesti uusi stiile ja taas üllatuda!

 

Hõbesõrmus "Parallel"

Mulle meeldib selle sõrmuse vorm, kannaksin teda igapäevaselt. Tal ei ole kivi, mis kohe silma paistaks. Ta mõjuks rahulikult ja hästi ka talvel, kui kanname pigem mugavaid ja praktilisi sooje riideid. Samal ajal on sõrmuse disain väga elegantne ja annab kandjale omapära juurde.

 

Granaatide ja kullatud osadega hõbedast rist ja sõrmus

Seda sõrmust ja risti peaks kindlasti komplektina kandma, neil koos on „wow“-efekt! Neis on kõike – mehisust, julgust, tuld... Selle komplekti kandja nina peaks kohe rohkem taeva poole kerkima ja samm julgemaks minema! :) Ja sõnu polegi vaja – ehe ütleb kandja kohta kõik.

 

Millised kartmatud valikud! Täpselt nagu Anna isegi.

Veel Wildwomani lugusid

  1. Uuem lugu Pearl Power VOL 2 – pärlite, vääriskivide ja disaini liit

    Pearl Power VOL 2 – pärlite, vääriskivide ja disaini liit

    Meil on jälle häid uudiseid. Meie pärlikollektsioon sai veel ägedam. Meie loovjõud Mairi avastas, et pole palju ehtedisainereid, kes miksiksid pärle vääriskividega ja otsustas ise katsetada.

    Sündis põneva disainiga Pearl Power vol 2, ei mingit vanaemade klassikat! „Nii cooli pärlikollektsiooni ei ole kellelgi!“ on kollektsiooni autor Mairi maru enesekindel.

    Loe edasi
  2. Lugesid just seda Naiste lood. Kunstnik Anna Litvinova

    Naiste lood. Kunstnik Anna Litvinova

    Rollid elus: maalikunstnik, ema, sõber, modell, andja, tütar, oma mulli ja hetkede looja.

    „Mina olen pigem olnud selline omas mullis olija. Loon ise endale värvilise, kireva, rõõmsa mulli ja siis elangi selles ilusas maailmas. Loon hetki. See võib olla ongi minu elu moto – luua unustamatuid hetki nii endale kui ka teistele!“

  3. Vanem lugu Jah, kullatud ehted on „päris“! 10 kasulikku teadmist

    Jah, kullatud ehted on „päris“! 10 kasulikku teadmist

    Hõbeehted WW rikkalikus valikus on enamasti saadaval ka ülekullatuna. Aga mida see „ülekullatuna“ tähendab? Kas see on hea valik? Mida peaks kullatud ehetest teadma?

    Kullatisega ehted on „kullaklubilistele“ rahakotisõbralik alternatiiv. Kullatoon, mida soojemad värvivarjundid enda kõrvale nõuavad – „tšekk“. Hea hind – "tšekk". Lihtne uuesti üle kullata – „tšekk“. Liiga hea, et olla tõsi?

    Loe edasi
Vaata kogu Wildwomani blogi