Kuidas hinnatakse ehtekive?

Kindlasti oled vahel mõelnud, kui palju võiks maksta kalliskivi, mis sinu sõrmust ehib. Tõde on see, et juveelidel puudub ühtne hinnakiri: hinna määrab turu nõudlus. On riike, kes püüavad seda sektorit rohkem reguleerida, kuid regulatsioonid piirduvad siiski üksnes ja ainult selle riigiga. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud ainult tegurid, mida hinda määrates arvesse võetakse. Anname nendest lähema ülevaate.

Enne kui kivide hindamisest lähemalt räägime, lepime kokku, et see kõik puudutab vaid ehtekive ehk vääriskive ja kvaliteetseid poolvääriskive. Trummelpoleeritud poolvääriskivid, mida taskus kantakse ja tükikaupa müüakse, ehteks ei sobi. Poolvääriskividest ja kristallidest jõuavad ehetesse vaid kõige kvaliteetsemateks hinnatud eksemplarid. 

Klassikaliselt loetakse vääriskivideks teemant, rubiin, safiir ja smaragd ning need on ka kõige kallimad ehtekivid. Aga kivi väärtus ei sõltu tingimata sellest, mis kiviga on tegu. Kui kivi kvaliteet on madal, on ka hind madal. Suuremast osast maailma kaevandustest tulebki madalama kvaliteediga värvilisi kalliskive ja teemante, kõrge kvaliteediga kive leitakse harvem. Lisaks esinemissagedusele arvestatakse hindamisel ka päritoluriiki, kivi värvi, läbipaistvust ja selgust, kivi lihvi ja karaatide kaalu (ehk suurust) ning seda, kas kivi on töödeldud või mitte.

Aga millest siis enda sõrmuse hindamisel peale hakata? Kõige tähtsam on teha kindlaks kivi päritolu.

Looduslik või sünteetiline?

Alustuseks tuleks teha selgeks, kas su kivi on looduslik või sünteetiline. Kuna nõudlus kalliskivide ja teemantide järele on tohutu kiirusega tõusnud, on turule tulnud väga palju sünteetilisi vääriskivide analooge, mida ei saa palja silmaga looduslikust kivist eristada. Näiteks teemanti asemel kasutatakse tihti looduslikke või sünteetilisi tsirkoone, mis on üsna soodsad, aga ka moissaniiti, mis on teemanti kõrgtehnoloogiline asendaja ning üsna hinnaline.

Kui sa päris kindlasti ei tea, kust sinu sõrmuse kivi pärit on, ja sul puudub sertifikaat, saad sa lasta seda testida Eesti Proovikojas. Nemad teevad kindlaks, mis kalliskiviga on tegu, kas kivi on looduslik või sünteetiline ning kas kivi on töödeldud või mitte. Lõpliku väärtuse andmiseks sellest veel ei piisa, aga on algus tehtud: me teame, millise kivi parameetrite järgi peame seda hindama. Järgmise sammuna määratakse neli lisakriteeriumit: värv, selgus või läbipaistvus, lihvimise kvaliteet ja kaal ehk suurus.

Mida kirkam, seda kallim

Kui juba tead, mis kiviga on tegu, tuleb kindlaks teha, kui hinnaline on sinu kivi värv. Igal kalliskivide perekonnal on värv, mida peetakse kõige hinnalisemaks. Näiteks turmaliin esineb looduses väga erinevates värvitoonides, aga kõige hinnalisemad on elektrisinine ja sügavroosa, aga ka smaragdroheline.

Lisaks toonile hinnatakse ka värvi heledust või tumedust ning erksust. Üldiselt – mida erksam on värv, seda kallim on kivi. Näiteks ametüst (fotol kaelakees) on kivi, mille hind sõltub väga palju toonist. Mida sügavam ja tumedam lilla, seda kallim on kivi, kusjuures eriti kallites ametüstides veikleb valgus murdudes sinakalt ja punakalt. Kuigi tavaliselt nimetatakse ametüsti poolvääriskiviks, kuuluvad sellised kallimad ametüstid kindlalt vääriskivide klassi.

Enamasti ei teata, et ka teemante leidub looduses erinevates toonides. Enamik neist jääb skaalale värvitust kuni helekollase ja pruunikani. Haruldasemad ja kallimad on keemiliselt puhtad ja struktuurilt täiuslikud teemandid, mis ei sisalda üldse tooni – nad on nagu tilk puhast vett. Hinna puhul mängivad juba väga väikesed toonierinevused suurt rolli, kusjuures erinevused on nii peened, et neid ei suuda enamasti palja silmaga eristada.

Olemas on ka musti, punaseid, rohelisi, siniseid ja oranže teemante. Kõige kallimad on punased, aga tegelikult on kõik värvilised teemandid kallid, sest nad on väga haruldased – alla 1% kogu maailma teemantidest.

Läbipaistvus on oluline, aga eranditega

Loodus on täiuslik, aga see ei tähenda alati täiuslikku läbipaistvust. Läbipaistvate kristallide puhul eeldame, et neil puuduvad sisemised, silmaga nähtavad suletised, mullid jms. Aga alati see eeldus ei kehti, sest tegelikult hinnatakse läbipaistvust kivi liigist tulenevalt. Näiteks kui ametüst on eeldatavasti puhas, siis äärmiselt haruldane on leida täiesti puhast ja läbipaistvat smaragdi. Täiuslikult puhas ja erksavärviline smaragd võib maksta teemanti hinda, läbikumav või läbipaistmatu smaragd aga vaid mõnikümmend eurot, kuigi mõlemad on ühtmoodi smaragdid. (Fotol õrnalt läbikumav smaragd.)

Mõned kristallid tunduvad vahel justkui mõrasid täis olevat – paljude kivide puhul, näiteks kaunis rutiilkvarts või särav Herkimeri teemant, ongi see täiesti normaalne. Nii nagu kõigi teiste kalliskividega, on ka teemantidega. Võib juhtuda, et teemandisse on lõksu jäänud mõned soovimatud mineraalid või miskit muud, mis mõjutavad teemanti puhtust ja seoses sellega ka hinda. Päris täiuslikud teemandid on väga haruldased. Võib juhtuda, et inimesed, kes on eluaeg teemantidega tegelenud, ei ole seda kõige kõrgema taseme teemanti näinudki.

Palju silmaga teemanti puhtust hinnata ei ole võimalik. Kui soovid teada, mis taseme puhtusega on sinu teemant, ütlevad seda spetsialistid, kes vastuse saamiseks suurendavad teemanti vähemalt 10 korda.

Suurust hinnatakse kaaluga

Alustuseks tee selgeks, kui palju kalliskivi kaalub. Traditsiooniliselt hinnatakse kalliskive karaatides: üks karaat on kaks kümnendikku (0,2) grammist. Kõige olulisem on kaal teemantide puhul – need kaalutakse täpsusega tuhandikuni (0,001) karaadist ja ümardatakse siis lähima sajandiku või punktini. Iga koht pärast koma võib tähendada sadade, isegi tuhandete eurode suurust hinnaerinevust sõltuvalt teemanti kvaliteedist.

Kaalu ja väärtuse vaheline suhe on ilmselt paljude jaoks üllatav. Inimesed teavad, et kilo suhkrut maksab kaks korda rohkem kui pool kilo suhkrut, kuid teemandid ja kalliskivid ei ole kaup nagu suhkur. Nende hind sõltub mitmest muutujast – kaal on vaid üks neist. Mida suurem on teemant, seda kiiremini kasvab tema hind: kui 1-karaadine teemant või kalliskivi on väärt näiteks 6000 €, võib samasuguse kvaliteediga 2-karaadine teemant olla väärt juba tervelt 15 000 €.

Samamoodi nagu teemante hinnatakse ka poolvääriskive sageli suuruse järgi – kahe võrdsete kvaliteedinäitajatega kivide puhul on suurem alati kallim, kusjuures hind suureneb kiiremini kui kivi kaal.

Hea lihv võib hinda tõsta, halb langetada

See, kuidas on vääriskivi lõigatud ja lihvitud, mõjutab oluliselt kivi väärtust. Lihviga saab mõjutada nii kivi sära kui ka selle värvi – sest värvi tooni ja säravuse määrab see, kuidas valgus kivist tagasi peegeldub.

Üldiselt öeldakse, et kallimad lihvid on n-ö teemantlihvid (ehk diamond cut) ja odavamad on ümarlihvid (ehk cabochon cut). Ümarlihv on odavam esiteks seetõttu, et seda on palju kergem teha kui tahulist lihvi. Aga näiteks poolvääriskivide puhul võib see anda vihje ka kivi kvaliteedi kohta: tahuliseks sab lihvida vaid väga kvaliteetseid kive. Ebaühtlase struktuuri, sisemiste mõrade või suletistega kivid kipuvad tahuliseks lihvides purunema. 

Kõigi vääriskivide puhul püütakse alati valida selline lihv, mis kivi häid omadusi rõhutab. Mitmevärvilised turmaliinid lihvitakse sageli astmeliseks, et nende värve toonitada. Smaragdil on oma, astmeline lihv, sest see on suhteliselt rabe kivi ja tema puhul tuleb liigseid tahkusid vältida. Suur „paviljon“ ehk kõrge tipp ehtekivi all muudab värvi sügavamaks, seevastu võib ümarlihv olla ainus valik, et näidata kivi sisemisi valgusefekte (kassisilma- või täheefekt) või kaunist mustrit (näiteks kui ehtes on pietersiit või fluotiir).

Kui aga räägime tõesti vääriskividest nagu teemat, rubiin, smaragd ja safiir, ei ole niivõrd oluline kristalli kuju, vaid lihvi kvaliteet. Selle all peame silmas tahkude vahelisi proportsioone, sümmeetriat ja poleerimistöö kvaliteeti. Kui kivi on ebaproportsionaalse lihviga, kaotab ta hinda.

Kõige parem on kivi lihvi ja sära hinnata päevavalguses. Ideaalselt lihvitud ja poleeritud teemant on silmipimestav. Iga tahk suhtleb valgusega ja räägib lihvija professionaalsusest. Teemanti imeline valgusmuster on sisemiste ja väliste peegelduste tulemus: heledate ja tumedate alade vahel peab olema piisavalt kontrasti, et muster oleks terav. Mida heledamad on toonid, seda kõrgem on lihvimisele antav hinnang.

________________________________

Lugu ilmus esimesena Delfi Naistekas 9.01.2019.

Foto: Bryan Schneider from Pexels

Veel Wildwomani lugusid

  1. Uuem lugu Ehted, mis parandavad suhteid ja toovad armastust

    Ehted, mis parandavad suhteid ja toovad armastust

    Aeg-ajalt teeb igaüks meist mõttes väikest suhteinventuuri. Aga seda mitte üksnes paarisuhtes, vaid ka laiemalt – suhetes sõpradega, vanematega, lastega, ja kõige olulisemana muidugi iseendaga. Millised suhted on need, millega oled rahul? Mida sooviksid parandada? Keda sooviksid eriti hellitada?

    Loe edasi
  2. Lugesid just seda Kuidas hinnatakse ehtekive?

    Kuidas hinnatakse ehtekive?

    Kindlasti oled vahel mõelnud, kui palju võiks maksta kalliskivi, mis sinu sõrmust ehib. Tõde on see, et juveelidel puudub ühtne hinnakiri: hinna määrab turu nõudlus. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud ainult tegurid, mida hinda määrates arvesse võetakse. Anname nendest lähema ülevaate.

  3. Vanem lugu 10 kristalliga ehet, mis võiks olla olemas igal naisel

    10 kristalliga ehet, mis võiks olla olemas igal naisel

    Ehtekivide maailm on põnev ja kirev. Enamikule meist meenuvad ehtekividest rääkides esmalt teemandid ja teised vääriskivid, aga järjest enam jõuab Eestis müügile ka omanäolisi poolvääriskividega ehteid. Milliseid neist soetada ja mida nende kohta üldse teada?

    Loe edasi
Vaata kogu Wildwomani blogi